Iga ööga saab üha paremini magada. St. me muutume võitluses kärbestega kavalamaks. Saarel õpid üldse igasugu pisiasju rohkem hindama.
Eilse päeva highlight oli see, et metsliilial läks kauaoodatud õis lahti. Esimene kogu saarel! Tõendusmaterjal:
Ilm oli muidu kardinaalne vastand eilsele. Otsisime endale päevitamiseks tuulevarjulist kohta, mille teisel pool maja leidsime. Ongi nii nagu eelmine saarevaht ütles: kui ühel pool maja on tuul, siis teisel pool ei ole. Saime nädala päevituse ühe päevaga. Aga mütsid olid ikka peas, et päikesepistet ei saaks. Põdrapäkapikk õpetas mind pärga tegema.
Siis me püstitasime saunast leitud telki ja suutsime täitsa ilma juhendita hakkama saada. Esimesed pool tundi üritasime telgi seinu ikka kaardu ajada, nagu normaalsel kuppeltelgil käivad. Siis saime aru, et see on hoopis vigvam.
Siis käis meil esimene (ja siiamaani viimane) külaline Lembit oma valge jahiga. Tegime talle tuuri majakasse ja vastutasuks pakkus ta küüti Tallinnasse. Aga ega siis majakat saa täitsa valveta jätta!
***
Õhtupoole kui me olime juba punased nagu vähid ja päike piilus majanurga tagant, võtsime südamed rindu ja läksime kajakate territooriumi (ehk siis saare kividega kaetud rannaäärt) avastama.
Keri külalisteraamatus olid tüdrukud kirjutanud aastal 2009, et nad keetsid Keri kirssidest kirsimoosi. Nüüd oli meie uus missioon leida üles kirsid. Leidsime ka, metskirsipõõsaid on siin päris mitu, niiet järgmine kord tuleb end siia rihtida kirsihooajaks.
Mõned klõpsud:
Eilse päeva highlight oli see, et metsliilial läks kauaoodatud õis lahti. Esimene kogu saarel! Tõendusmaterjal:
Ilm oli muidu kardinaalne vastand eilsele. Otsisime endale päevitamiseks tuulevarjulist kohta, mille teisel pool maja leidsime. Ongi nii nagu eelmine saarevaht ütles: kui ühel pool maja on tuul, siis teisel pool ei ole. Saime nädala päevituse ühe päevaga. Aga mütsid olid ikka peas, et päikesepistet ei saaks. Põdrapäkapikk õpetas mind pärga tegema.
***
Õhtupoole kui me olime juba punased nagu vähid ja päike piilus majanurga tagant, võtsime südamed rindu ja läksime kajakate territooriumi (ehk siis saare kividega kaetud rannaäärt) avastama.
Keri külalisteraamatus olid tüdrukud kirjutanud aastal 2009, et nad keetsid Keri kirssidest kirsimoosi. Nüüd oli meie uus missioon leida üles kirsid. Leidsime ka, metskirsipõõsaid on siin päris mitu, niiet järgmine kord tuleb end siia rihtida kirsihooajaks.
Mõned klõpsud:
Majaka sissevarisenud külg.
Marja eksitas kajakaid niikaua.
Kuidas traktor randa sai?
Pranglis teatakse. Aasta võis olla umbes 1970 kui saarel olid kõvad ehitustööd. Ehitajateks olid sõdurid. Ei olnud nad stroibati (ehituspataljon) mehed vaid hirmsad karistust kandvad disbati (distsiplinaarpataljon) mehed. Ühel päeval avastasid Prangli mehed, et Keril on üks traktor, millega rannast kive kai ehitusele veeti ja Pranglis oli just üks vidin puudu, mis Keri traktoril olemas. Kuna vidinat kusagilt võtta ei olnud, siis leiti et Pranglil on seda vidinat rohkem vaja kui Keri disbati meestel. Võetud siis parjalt viina kaasa ja sõideti Kerile sõprust tegema. Disbati mehed jätsid kohe töö katki, kui nii palju sõprust saabus. Traktoritki ei viitsitud kaldale lähemale ajada. Kui viina oli juba kõvasti sisse võetud, saadeti üks mees salamahti vidinat maha kruvima. Kui vidin käes, sõideti varsti võidurõõmsalt minema. Legend räägib edasi, et liikumatut traktorit taheti järgmisel päeval merest ära päästa ja kraanaga püüti traktorit kalda poole nihutada. Kuid ka kraana läks seal samas katki ja jäi traktorile seltsiks. Nii nad seisavad seal siiani.
Helikopteri maandumisplatsi leidsime üles.
Meie kodu.
Õhtul tagusime poole ööni küünlavalgel kaarte, sõime purgist kurki ja proovisime kõiki teesorte, mis köögis saada oli.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar