Day 3 - kus on puud?

Keri saarel ei ole kahte ühesugust päeva järjest. Kui kolmapäeval sai õues peesitada, siis neljapäeval ei saanud isegi nina uksest välja pista ilma, tuul selle küljest puhuks. Seega olime suurema osa päevast toas, vedelesime toas, lugesime raamatuid ja näksisime kõike, mida köögist leidsime.

Keril on oma raamatukogu. Siit leiab midagi igale maitsele:

Leidsime Jaan Krossi kogutud teoste vahelt:

Igavuse peletamiseks on siin mitmeid võimalusi. Võib näiteks õppida Hispaania keelt:

Võib teha oma siinveedetud ajast koomiksi, nagu tegi üks eelmine saarevaht:

***

Päeva highlight oli kajakatibude koorumine. Kolm täpilist tibu tuterdavad üsna maja lähedal kivide vahel. Kajakaemme käib neid toitmas ja kogu perekond hoiab valvsalt silma peal. Püüdsin neid siis kaugelt pildile saada.

***

Õhtul tahtsid Kunksmoorid sauna teha. Algasid puudeotsingud. Kuna Keri saarel puid ei kasva, peab keegi olema need siia toonud. Lõpuks helistasime Peebule ja kõne läks umbes nii:

- "Tere Peep! Kuule kas siiin puid ka on?"
- "Tere. On küll."
- "Aga kuhu need peidetud on?"
- "Puud on lõkkeaseme kõrval."

Vaatame koos aknast välja lõkkeaseme poole. Mida ei paista, on puud.

- "Eee...siin ei ole neid. Puid. Lõkkeaseme kõrval pole midagi."

Vaikus.

- "Hallooo?!"
- "Kas need on tõesti kõik ära põletatud või??"
- "No siin pole ühtegi puud."
- "Siis on kuuris."

Vahepeal oli ju jaanipäev, duh. Läks lahti jaht kõigepealt õigele kuurile ja siis puudele. Lõpuks leidsime mingid niisked pakud kuuri räästa alt ja saime sauna küdema. Minu, linnatüdruku, jaoks oli see esimene oma köetud saun ja hakkama sain, jee!

***

P.S. Siin saarel olles tunned oma tegelikku tähtsusetust loodusjõudude kõrval. Kui veel samasugust tormi tuleb, siis ei pääse me paar päeva oma kummipaadiga kuhugi.

***

P.P.S. Marja jäi koristades juukseidpidi kärbsepaberisse kinni ja arvas, et kummitused tulevad.