Day 2 - kaks Kunksmoori ja Nukitsamees

Magama olime läinud kõrgete ootustega, et üksiku saare vaikses majas merekohina saatel peaks tulema maailma parim uni.

Ei.

Esiteks, oli liiga vaikne, et magama jääda. Pole liiklusmüra, külmkapi urinat ega naabreid. Teiseks kuuled tühjas majas igat kolksu ja kriuksu ja sisendad endale, et see oli lihtsalt uks/aken/tuul või mingi muu vanale majale loomulik hääl. Kolmandaks: kärbsed. Kõige tüütumad kärbsed ever, kes sumisevad ja kasutavad su nägu maandumisrajana. Ja neljandaks ei lähe väljas peaaegu üldse pimedaks. Kokkuvõttes olime kõik kolmekesi juba kella 4 ajal üleval, umbes 2-3 tunnise unega. Isegi hommikuprogrammini oli veel mitu tundi aega. Kuid isegi kell 5 hommikul on siin õues mõnus. Tuuline, aga tuul ei ole nagu kodus, vaid on selline pehme ja soe.  

Kella 7 ajal ronisime juba majakasse. Majakas on pandud lambiruumi istumiseks padjad ja on tekitatud selline cosy lugemisnurgake, aga oioi kui palav juba  varahommikul oli. Ilmselt on seal vihmase ilma korral palju mugavam kui palaval suvepäeval.

Peale majakast allaronimist oli aeg alustada sellega, milleks me siia tegelikult tulime - päevitamise ja lugemisega. Kalda äärde on sätitud paar lamamistooli just nii, et oleks eriti zen merele vaadata. Kahjuks ei meeldinud see plaan kajakatele, kes tõstsid kohe kui ennast paika sättisin, kõva hädakisa. Lootsin, et kui ma vaikselt istun, siis nad harjuvad ära, aga kui paar kajakat mu pea kohal ähvardavalt järjest madalamaid ringe tegi, oli aeg maja juurde tagasi tõmbuda. Hiljem rannal jalutades oleksime kirju munaga pesale peaaegu peale astunud, seega soovitan tulla saarele kui kajakate pesitsusperiood on läbi.

 Keri saare wildlife'ist oleme teinud järgmisi tähelepanekuid:

Kärbsed.

Väga protective kajakad, kes nalja ei mõista.

Kuldsed kiilid.

Paksud pardid, kes laperdavad tiibu ülikiiresti, et oma paksu keret üle vee vedada.

Vähemalt kaks pardiperet, pardipojad ujuvad ema kannul reas ja õpivad kivide vahelt kala püüdma.

Kaks luike.
Pääsukesed, tavalised ja albiinod.

Uudishimulikud linavästrikud.

Üks lepatriinu ja mõned muud täpilised mardikad.

Paar ämblikku, kes ilmselgelt ei suuda ohjeldada kärbeste populatsiooni.

Rebane on kahjuks surnud. Tõenäoliselt langes kajakate ohvriks.

 ***

Stabiilselt 27 kraadi, aga meretuulega. Tuulelohe lennutamine, lõunauinakud (jah, mitmuses) ja grillimine on muutnud peened Lihtsa Elu tibid pruunideks Kunksmoorideks. Ilmselt vaatasid potentsiaalsed turistid meid Pranglilt binokliga või netist veebikaameraga ja otsustasid et targem on eemale hoida. Muidugi võivad külaliste puudumise põhjuseks olla ka ümber saare ringlevad äikesepilved, mis öösel saare kohale koondusid. Mõni kõmakas pani lausa aknaruudud värisema. Uni oli sellegipoolest parem kui esimesel ööl.

Hommikul viskasime viimase grillvorsti kajakatele. Loodan, et nad leiavad meie lepituskatse kivide vahelt üles.

***

Ja siit tulevad mõned pildid:

 DIY kärbselõks. Youtube'ist õppisime muidugi.

Aga see väga hästi ei toiminud, niiet pika tuuseldamise peale leidsime kaks rulli kärbepaberit, jee!

Majakas.

Rahulolev Kunksmoor.

Jõu- ja ilunumbrid.

Tuulelohe lennutamine ja Keri saare fashion show.

Lihtsa Elu võileivagrill.

Ja lõpetuseks üks video sellest, kuidas me lõkke jaoks hakatust teeme: