Day 6 - Peepu oodates

Päev algas juba lahkumise vaimus. Agendas olid järgmised asjad, mis tuli kindlasti veel ära teha:

1. Geopeituse aarde otsimine
2. Majaka lambiruumi välise reelingu taha ronimine
3. Logiraamatu sissekanne
4. Rannast paar kivi lillepoti jaoks korjata
5. Kõik asjad, mis me saare peale laokile oleme jätnud, kokku korjata ja ära pakkida.

Kes Geopeitusest varem kuulnud pole, saab sellest rohkem lugeda siit: http://www.geopeitus.ee/

Mina hakkasin ka mängima ainult sellepärast, et Keri saarel pidi üks aare olema ja kui me juba seal oleme peab ju kõik aarded ka üles otsima. Pilte ma sellest ei pane, et teistel mängijatel ka põnevust oleks. 

Majaka lambiruumi välise reelingu taha ma poleks ise ronima hakanud, aga kaks meest süstaseltskonnast tegid selle nalja ära. Ega ma ei saanud siis alla jääda! Marja pidi kindlasti seestpoolt pilti tegema. Ütlen selgituseks, et see pole mitte see tavaline rõdu, kus kõik turistid käivad, vaid umbes 15-20 cm laiune riba ümber lambiruumi, kus peab astuma jalg jala ette. Pidin ju ikka kogu ringi ümber majaka ära käima. Lisaks viib sinna redel, mis on ühest küljest lahti ja redeli taga pole reelingut. Päris kõva adreka laks oli, käed ja jalad värisesid kui tagasi lambiruumi jõudsin. 

Logiraamatu sissekanne sai tehtud, rasvakriitidega joonistusi lausa üle kahe lehe.

"Paar kivi" tulid ka kaasa. Õnneks leidus köögis paar kilekotti ja õnneks paat ei läinud põhja.

Peep pidi kell 7 Tallinnast tulema hakkama, nii et 7 ajal pakkisime viimased asjad kokku ja asusime ootama. Ootasime nagu seda va prohvet Maltsveti valget laeva. Kõigepealt köögiakna peal, siis elutoa akna peal. Kui kell oli 9 saanud ja kaelad juba kõverasse kiskusid, kolisime majakasse üle. Kuulasime Skyplus Top 40 ja pungitasime silmi Prangli suunas, nii et valus hakkas. Teletorn paistis täitsa ilusti kätte ja Maardu triibuline korsten ka. Kui me nii närvis poleks olnud, et koju ei saa, oleks täitsa mõnus olnud.

LÕPUKS kella kolmveerand kümne paiku nägime merel pisitillukest täppi. Siinkohal tasub tsiteerida Eesti huumoriklassikat:

Pantalone: "Khkmm.. Mina juba eemalt vaatan, et sealt eemalt tuleb, paistab üks täpikene."

Fata Morgana: "Mis täpikene?"
Pantalone: "No seda minagi mõtlen , et mis täpikene see huvitav on ja mis täpikene. Eks ma vaatan täpikene läheb suuremaks, suuremaks. Ei ole täpike, see on inimene ju. Ei ole inimene, see on naine. Ei .. see ei ole.. see on NEIU. Tuleb neiu.. Ma korraks vaatan teiselepoole ka , äkki tuleb kaheltpoolt. Ei, ei tule, ei tule. Ühelt poolt, sama neiu. Tuleks kolm, tuleks kolmelt poolt. Seekord tuleb ühelt. Tuleb neiu, prints valis ta välja muah muah muah. Tuleb neiu, eksole. Pikk tee on tulla ka ju. Tuleb.. tuleb..ootootoot, istub. Istub maha."
Fata Morgana: "KIVILE."
Pantalone: "Tuleb neiu ühelt poolt, kiviga. Paneb kivi maha, istub kivile. "
Fata Morgana: "Ei tule kiviga, kivi on siin, mis tast kaasas tassida?"
Pantalone: "Kivi on raske.
Tuleb neiu , ühelt poolt kiviga. Kivi on siin, mis tast kaasa tassida? Kivi raske. Viska kivi minema. Neiu viskas kivi minema. Teiseltpoolt tuleb veel üks neiu. Ka kiviga. Viskab kivi veeeel kaugemale. Kolmandalt poolt tuleb veel kolmas, eelmiste õde kõige noorem, kõige lollim. Aga kõige tugevam. Viskab kivi kõige kaugemale. Nii saime meie endale eepose."

Nali naljakas, aga siis hakkas kiire majakast alla jõuda. Kummipaat põristas hämmastavalt ruttu randa. Aitasime uutel saarevahtidel asjad majja kanda ja tassisime enda tavaari randa. On väga reassuring, kui kapten ütleb: - "Tagasisõit saab huvitav olema".

Mina: "Kuidas siis siiatulek oli?"

Kapten Peep: "Huvitav. Aga tagasisõit tuleb veel huvitavam. Mida kiiremini me siit minema saame, seda parem."

Siis hakkas alles päriselt kiire. Asjad sivalt paati, otsad antud ja sõit läks lahti. Ja milline sõit see oli! Kui tulles võttis vahepeal südame alt kõhedaks, siis kui kummipaat kõvemini raputas ja maa silmapiiril alles ähmaselt paistis, siis minekuga ei anna võrrelda. Ei raputanud. Aga me liuglesime oma pisikese lootsikuga üles laineharjale ... ja kõmaki! alla lainete vahele. Jälle üles laineharjale ... ja veel suurem kõmaki! alla. Iga paari minuti järel saime mereveega kasta. Missugune värskendav näotoonik, otse loodusest! Tegelikult oli kogu see sõit nii sürreaalne, nagu vaataks eriti hea kvaliteediga telekat. 5D kino. Meie ajud ei graspinud seda olukorda, et me oleme päriselt ka mingi minipaadiga, mis veedab rohkem aega õhus kui vees, keset merd. Ning kui tulles riskisin ikka telefoniga paar pilti üle paadinina teha, siis minnes surusin kramplikult küünarnukiga käekotti istmete vahele, et see üle paadiääre ei lendaks.

Peebu hulljulguse (gaas põhjas!) ja meie palvete jõul saime kuidagiviisi märjalt ja külmunult ikka kohale. Poolteist tundi tulime.

Esimene peatus: McDrive. Teine peatus: Statoil. Edasi koju. Milline luksus on pesta sooja voolava vee all käsi, panna telekas mängima, süüa burksi, siis minna kuuma duši alla ja magada OMA voodis. Me olime ikka täitsa metsistunud Džungli-Jane'id, kes nüüd on said tagasi tsivilisatsiooni. Täna käisin kohe mõnuga ostukeskuses ja nautisin tarbimist.

Sellega lõppeb meie 6 päevane seiklus. Eks te ise teate, kas tahate järgi teha või ei. Kogemuse võrra saate rikkamaks ;)

Siia blogisse tuleb veel juurde praktilisi nõuandeid, mida kaasa võtta ja teada.

Side lõpp.